1. skolis
xedva da misia
skolis xedvis mokle
ganacxadia: skola
ქართულ მართლმადიდებლურ ეკლესიასთნ ერთდ, sazogadoebasTan da
mSoblebTan TanamSromlobis gziT, ganaTlebis erovnuli miznebidan gamomdinare,
miznad isaxavs TiToeuli moswavlis akademiuri, socialuri, fizikuri da esTetikuri
moTxovnilebebis dakmayofilebas.
skola valdebulia xeli Seuwyos bavSvze
orientirebuli garemos formirebas, moswavleTa miRwevebi aqcios umaRles
prioritetad da mis gansaxorcieleblad moizidos Sesabamisi finansuri, materialuri
da adamianuri resursebi
skolis misiaa:
ქრისტიანულ-მართლმადიდებლურ სარწმუნოებაზე
დაყრდნობით ეროვნული და ზოგადსაკაცობრიო
ღირებულებების მატარებელი ახალგაზრდობის აღზრდა, მათთვის თანამედროვე სტანდარტების
შესაბამისი განათლების მიცემა, თითოეული
მოსწავლისათვის ლოგიკური მსჯელობისა და
კრიტიკული აზროვნების უნარის განვითარება, რათა მათ შეძლონ ცხოვრებაში წამოჭრილი
პრობლემების დამოუკიდებლად გადაჭრა და თანამედროვე სამყაროში წარმატებით
თვითდამკვიდრება.
skolis struqtura da marTvis principebi
skolis xedvisა da misiis ganxorcieleba moiTxovs kompleqsur midgomasa da
garkveuli Rirebulebebis გაანალიზებას. swori
menejmenti xels uwyobs cvlilebebis ganxorcielebas, risTvisac aucilebelia
keTilganwyobili garemo, Ria Tanam-Sromloba da TiToeuli subieqtis
angariSvaldebuleba da piradi daintereseba.
erovnuli saswavlo gegmisa da saqarTvelos
kanonmdeblobis Sesrulebaze, saswavlo-saaRmzrdelo procesis warmarTvisa da
finansebis miznobriv xarjvaze pasuxismgebelia skolis direqtori. direqtori
Tavisi xelmZRvanelobis stiliTa da marTvis unar-CvevebiT skolaSi qmnis iseT
saswavlo pirobebs, romelic Seesabameba qcevis eTikur normebs da usafrTxo
garemos ganmsazRvrelia.
direqtori SeimuSavebs adamianuri resursebis
marTvis politikas da misi ganxorcielebis gzebs. risTvisac damtkicebuli
pirobebisa da wesis Sesabamisad SromiT xelSekrulebebs debs skolis
TanamSromlebTan, anawilebs maT funqciebs, qiraobs da marTavs teqnikur da
administraciul personals, uzrunvelyofs maswavleblis aryofnis SemTxvevaSi misi
funqciebis gadanawilebas. aseve awvdis maT saWiro informacias funqciebis
efeqturi Sesrulebis mizniT. awarmoebs TanamSromelTa saqmianobis zedamxedvelobas
da monitorings maTi samarTliani Sefasebisa da muSaobis gaumjobesebis mizniT.,
xolo xarvezebis aRmoCenis SemTxvevaSi saxavs maTi aRmofxvris qmediT
RonisZiebebs.
direqtori
valdebulia Seqmnas yvelanairi piroba, romelic mimarTulia moswavleTa
maRali motivaciisa da miRwevebis inicirebisken da xels uwyobs moswavleTa
Tanasworobas da warmatebas skolaSi. igi xels uwyobs maswavlebelTa
CarTulobis gazrdasa da profesiul
winsvlas. igi awesebs disciplinarul sanqciebs gakveTilebis gacdenebisა da sxva darRvevebis winaaRmdeg.
direqtors
hyavs moadgileebi da skolis marTvis sabWo. pirveli moadgile warmarTavs
saswavlo-saaRmzrdelo, xolo meore moadgile sameurneo process. pirveli moadgile
pasuxismgebelia skolis saerTo politikisa da samoqmedo gegmis gatarebaze. igi
koordinacias uwevs yvela tipis saswavlo aqtivobas, romelic gaTvaliswinebulia
skolis samive safexurze. pirveli moadgilis sakuracio sferoa – sagnobrivi
kaTedrebi, pedsabWo da damrigebelTa saqmianoba, klasgareSe da skolisgareSe
muSaoba standartzemoT momsaxurebis gaTvaliswinebiT es moadgile asrulebs
direqtoris movaleobas misi aryofnis SemTxvevaSi da adgens sagakveTilo cxrils
samive safexurze. meore moadgile pasuxismgebelia skolia inventariTA da
teqnikuri saSualebebiT aRWurvaze, zamTris sezonisaTvis mzadebaze da sxva. saswavlo da saaRmzrdelo procesi erTmaneTTan
integrirebulia da moadgileebis saqmianoba dafuZnebulia pedagogebTan konstruqciul
TanamSromlobaze.
skolis struqturis Semadgeneli nawilia skolis
buRalteria. buRalteri uzrunvelyofs finansebis sworad gadanawilebas, adgens
skolis biujetis proeqts. sabuRaltro samsaxuri direqtoris uSualo
daqvemdebarebaSia.
skolis saWiroebidan gamomdinare, direqtoris
mier, xdeba axali saStato erTeulis SemoRebis aucileblobis gansazRvra. Statis
aucilebloba, samuSaos aRweriTa da samuSao vadebiT, Tanxmdeba direqciasTan.
skola orientirebulia swavlebis maRal
xarisxze. skolis marTvis sabWo skolis direqciasTan erTad warmarTavs Sefasebis
process, agrovebs da amuSavebs monacemebs yvela Sesafasebeli komponentis mixedviT,
akontrolebs Sromis disciplinis dacvas, gegmavs da uzrunvelyofs saskolo
RonisZiebebis Catarebas, adgens eqskursiebis ganrigs.
erovnuli saswavlo gegmis ganxorcielebas
uzrunvelyofen sagnobrivi kaTedrebi..
skolaSi mimdinare saganmanaTleblo procesSi
CarTuli yvela piri angariSvaldebulia moswavleTa warmatebaze. direqciisa da
direqtoris efeqturi xelmZRvaneloba uSualo kavSirSia im procesebTan, rac
aumjobesebs moswavleTa miRwevebs.
direqcia skolis marTvis sabWosTan erTad,
sazRvravs skolis prioritetebsa da miznebs, imuSavebs waxalisebis, dajildoebis
da dasjis sistemebs, skolisTvis qmnis
usafrTxo garemos, xels uwyobs pedagogebs profesiuli donis amaRlebaSi.
2. skolis
standartebi
standartebi exmareba
direqtorsa da pedagogebs gansazRvron
saswavlo procesis prioritetebi. standarti saSualebas iZleva moxdes im
moswavleTa identificireba, romelTac damatebiTi an sxva pedagogiuri daxmareba
esaWiroeba. standartebi aweseben Tanamimdevrul molodins, raTa TiToeulma bavSvma
SeZlos maRali xarisxis ganaTlebis miReba.
skola akmayofilebs standartis im minimalur
moTxovnebs, romelic damtkicebulia saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis
saministros mier da uzrunvelyofs moswavleTa Tanabari ganaTlebis SesaZleblobas. skola
aZlevs saSualebas TiToeul moswavles Tavisi interesebisa da saWiroebis
gaTvaliswinebiT miiRos damatebiTi, standarts zeviT momsaxureba, raTa TiToeul
maTgans mieces ara mxolod maRali xarisxis ganaTleba,aramed fizikuri da
esTetikuri ganviTarebis SesaZleblobac.
saskolo instruqciebi daaregulireben: moswavlis
skolaSi miRebis, klasidan klasSi gadayvanis an skolidan garicxvis wesebs,
gakveTilis xangrZlivobas, disciplinarul sasjelebs, pedagogis samuSaoze miRebasa
da misTvis wayevebul sakvalifikacio moTxovnebs da sxv.
skolis sagnobrivi da Sinaarsobrivi standartebi,
dayofilia swavlebis .{ TiToeuli safexuris Sesabamisad da orientirebulia bavSvis
harmoniul ganviTarebaze.
skolis TiToeuli safexuri Sedgeba swavlebis
formaluri da araformaluri nawilisagan. orive nawili Seicavs standarts zeviT
momsaxurebis pirobebs, romlis ganxorcielebac moxdeba skolis biujetidan,
TviTanazRaurebidan, sxvad da kanoniT gaTvaliswinebuli sxva wyaroebidan.
standartzeviT momsaxureba ganxorcieldeba moswavleTa
saWiroebebis mixedviT sxvadasxva
sferoSi, magaliTad, yvela klasis moswavleebs utardebaT saRvTo sjulis
gakveTilebi, me-9 klasSi iswavleba Zveli qarTuli damwerloba. msurvelTaTvis
funqcionirebs galobisa da qargvis wreebi.
SemuSavebulia
da damtkicebelia:
Ø skolaSi
pedagogTa miRebis kriteriumebi, romlebic akmayofileben saxelmwifo da skolis
standartebs;
Ø skolaSi
qcevis wesebi.
Ø disciplinaruli
sasjelis safuZvlebi da sasjelis formebi;
Ø moswavlis
skolaSi miRebis, klasidan-klasSi gadayvanis an skolidan garicxvis pirobebi.
3. Sefaseba
Sefaseba Sedgeba mravali komponentisagan da
moicavs rogorc moswavlis, aseve maswavleblis, direqciis da sagakveTilo procesis
Sefasebis mimarTulebebs.
imis dadgena, Tu ramdenad kargad axerxeben
moswavleebi dadgenili standartebis miRwevas, xdeba Sefasebis saSualebiT.
informacia moswavlis moswrebis Sesaxeb skolis direqcias aZlevs SesaZleblobas
Seqmnas mudmivi gaumjobesebis safuZvlebi. moswavleTa moswrebis donis
gansazRvrisa da Sida saskolo informaciebis safuZvelze, skolis direqcia skolis
marTvis sabWosTan erTad, SeimuSavebs kriteriumebs, swavlebis xarisxis
gaumjobesebis meTodebsa da xerxebs.
moswavleTa mimdinare da wliuri Sefaseba
ZiriTadad xdeba erovnuli saswavlo gegmis Sesabamisad. garda amisa skola
awarmoebs Sefasebis sxva formebsac, kerZod Semajamebeli Sefaseba, raSic
moiazreba moswavlis akademiuri codnisa da unar-Cvevebis ganviTarebis
erToblioba.
skolis moswavleebi, yoveli safexuris bolos,
iReben Sefasebas akademiur codnaSi testuri gamokiTxvis safuZvelze. garda amisa
klasis damrigebeli da axdens bavSvis aqtiurobis Sefasebas misi CarTulobidan
gamomdinare, magaliTad:
Ø ra
RonisZiebaSi aqvs konkretul bavSvs monawileoba miRebuli da ra warmatebas
miaRwia;
Ø ramdenad
organizebuli, aqtiuri iyo am safexurze swavlis dros;
Ø aqvs Tu
ara gansakuTrebuli problema da ra SeiZleba iyos rekomendirebuli am problemis
dasaZlevad;
am tipis Sefaseba moxdeba specialuri formis
mixedviT, romelsac amtkicebs skolis direqtori. formas avsebs damrigebeli.
Semajamebeli Sefaseba bavSvis momdevno
safexurze swavlis gagrZelebis safuZvelia.
Sefasebis dros aucileblad gasaTvaliswinebelia
moswavlis Sedegebis dinamika, radgan SeiZleba ramdenime moswavlem saswavlo weli
erTnairi SedegiT daasrulos, magram gansxvavebuli hqondeT sawyisi maCvenebeli.
skolis direqcia valdebulia yoveli wlis
dawyebisTanave miawodos informacia
pedagogebs, moswavleebsa da maT mSoblebs Tu ra mizani aqvs Sefasebas, ra
saganSi da ra formiT (weriTi/zepiri gamocda, testireba Tu sxva) moxdeba
Sefaseba da aseve ra Sedegi eqneba mas. informacia unda iyos miwodebuli
oficialurad yvela mxaris pasuxismgeblobis gaTvaliswinebiT.
moswavleTa Sefasebis garda yoveli saswavlo wlis bolos moxdeba direqciis,
maswavleblebis da kaTedrebis muSaobis Sefasebac.
kaTedrebis Sefasebisas gasaTvaliswinebelia
Semdegi komponentebi: moswavleTa miRwevebi, pedagogTa aqtiuroba, gakveTilebis
forma da xarisxi, integrirebuli gakveTilebis raodenoba da xarisxi, dagegmili
valdebulebis Sesruleba.
maswavleblebis Sefaseba garda standartuli
meTodebisa moxdeba moswavleebis, mSoblebisa da sxva maswavleblebis gamokiTxvis
safuZvelze. kiTxvarSi aqcenti gakeTdeba maswavleblis profesiul unarebze,
pirovnul Tvisebebsa da eTikur normebze.
direqciis muSaoba fasdeba moswavleebis,
maswavleblebis da mSoblebis gamokiTxvis Sedegad. kiTxvari am SemTxvevaSic
eyrdnoba saxelmwifo standartebs.
mTeli saswavlo wlis ganmavlobaSi xdeba
monitoringi moswavleTa akademiur codnasTan dakavSirebiT. sxvadasxva
intensivobiT tardeba moswavlis akademiuri moswrebis Sesamowmebeli RonisZiebebi,
romelTa Sedegebi gavlenas iqonieben maswavlebelTa Sefasebazec. im
maswavleblebisa da damrigeblebisTvis, romelTa moswavleebmac aCvenes kargi
Sedegebi, dawesdeba sxvadasxva saxis wamaxalisebeli jildo Tanxis an fasiani
saCuqris saxiT.
saswavlo wlis bolos Seikribeba TiToeul
moswavlesTan, klasTan da mTlianad skolis progresTan dakavSirebuli monacemebi. gakeTdeba
analizi da Sedgeba axali gegma.
Sefasebis es forma ZalaSi Seva 2012/13
saswavlo wlidan.
Sesaqmnelia
da dasamtkicebelia:
Ø swavlebis
I; II da III safexurze moswavleTa Semajamebeli testuri werebis sagnobrivi
Sinaarsi da forma.
Ø maswavleblebis
Sesafasebeli kiTxvarebi direqciis, mSoblebis da moswavleebis interesebidan
gamomdinare;
Ø direqciis
Sesafasebeli kiTxvarebi, maswavleblebis, mSoblebis da moswavleebis
interesebidan gamomdinare;
Ø kaTedrebis
muSaobis Sesafasebeli kiTxvarebi. Sefasebis forma da vadebi.
4. saganmanaTleblo
procesi
saganmanaTleblo procesi gulisxmobs skolisa
da moswavlis urTierTobas. am procesSi
orive mxare angariSvaldebulia. skolas aqvs moswavlis moTxovnilebis
dasakmayofilebeli adamianuri, materialur-teqnikuri da finansuri resursi.
saganmanaTleblo procesSi erT-erTi
mniSvnelovani pirobaa maswavleblis kvalifikaciis Sesabamisoba moswavlis
saWiroebebTan da interesebTan. direqcia valdebulia izrunos pedagogiuri kadris
kvalifikaciaze da sxvadasxva saxis treningebis organizebiT xeli Seuwyos maT
profesiul zrdas.
skolaSi saganmanaTleblo procesi Sedgeba
saswavlo da saaRmzrdelo nawilebisagan. saswavlo weli ZiriTadad iwyeba da
mTavrdeba ganaTlebisa da mecnierebis saministros mier rekomendirebuli drois
farglebSi, mciredi cvlilebebiT. skola muSaobs erT cvlaSi skolis standartebis
Sesabamisad..
saganmanaTleblo procesi xorcieldeba skolaSi
an skolis gareT, SesaZloa Catardes gakveTili uSualod erT saganSi an sxva
sagnebTan integrirebulad.
swavlebis I semestrSi damrigebeli sxva
pedagogebTan da moswavleebTan erTad muSaobs miRwevaTa gegmis Camoyalibebaze.
miRwevaTa gegma exeba, rogorc zogadad mTliani klasis warmatebebs, aseve
TiToeuli bavSvisac.
miRwevaTa gegmis ganxilva xdeba yovel eqvs
TveSi erTxel direqtoris moadgileebis, klasis damrigeblebisa da sagnobrivi
kaTedrebis xelmZRvanelebis monawileobiT. miRwevaTa gegma unda moicavdes rogorc
minimaluri standartebis Sesrulebis valdebulebas, aseve sxvadasxva RonisZiebebis
Catarebas da bavSvis CarTvas saskolo RonisZiebebSi (iqneba es sportuli, SemoqmedebiTi
Tu esTetikuri).
gansazRvrulia gakveTilebis dawyebisa da
damTavrebis vadebi, SesvenebaTa xangrZlivoba.
saswavlo wlis bolomde SesamuSAvebelia moswavlis
ganaTlebis donis ganmsazRvreli kiTxvari;
SesamuSavebelia moswavlisa da mTeli klasis
miRwevaTa gegma da am gegmis gansaxorcielebeli RonisZiebebi;
SesamuSavebelia sagnobrivi kaTedrebis
muSaobisa da urTierTanamSromlobis Sinaarsi da formebi, integrirebuli
gakveTilebis Sinaarsi da intensivoba;
SesamuSavebeli da dasamtkicebelia
klasgareSe muSaobis formebi swavlebis samive safexurisTvis.
6. daskvna
skola
orientirebulia xarisxze da momsaxurebis mudmiv gaumjobesebaze. menejmenti dafuZnebulia
TanamSromlobasa da sazogadoebis mxardaWeraze. pedagogTa profesiuli done
SesabamisobaSia moswavleebis saWiroebebTan da interesebTan. skolaSi moswavle
ganixileba, rogorc saganmanaTleblo procesis aqtiuri monawile da mas
pativiscemiT epyrobian. moswavleebi sargebloben pirovnuli xelSeuxeblobiT, aseve
usafrTxoebis, ganaTlebisa da monawileobis uflebiT.
Cvens skolaSi swavlebisas moswavleebs
eZlevaT saSualeba SeiZinon maRali xarisxis ganaTleba, ganiviTaron
moqalaqeobrivi uflebebisa da movaleobebis gaanalizebis, sakuTari konfliqtebis
mSvidobiani mogvarebis da sxva aucilebeli unar-Cvevebi.
swrafva mudmivi gaumjobesebisaken warmoadgens
skolis efeqturi saqmianobis mniSvnelovan pirobas, romelic orientirebulia
momxmarebelze (moswavle, mSobeli da sxva dainteresebuli piri) da koncentrirebulia ganxorcielebuli
saqmianobis xarisxze. mudmivi gaumjobeseba anu arsebulis axleburad xedva da
keTeba, exeba rogorc saswavlo aseve aRmzrdelobiT process.
skolis
direqcia mzad aris ganixilos yvela is konstruqciuli SeniSvna, romelic gaaumjobesebs
da ufro moqnils gaxdis skolis samomavlo
saqmianobas.
skolis direqtori: [k. feraZe]
|